Itaalia

Ei ole väga palju maid, kuhu ma oma raha eest ei reisi ning oh pattu tunnistada, Itaalia oli mul samuti peaaegu selles nimekirjas. Hoolimata tõigast, et käinud ma seal ei olnud – piisas vaid mõnest lohakast Googeldamisest ning pea oligi täis hirme, mis kõik mind seal ees ootab. Ise olen pärit riigist, kus on Lasnamäe.

Öine saabumine Rooma oli sujuv. Tülikad taksojuhid, kes oma soodsaid transfeere määrisid, jäid kuivale. Jooksime pigem kiirelt rongile, mis meid kenasti kesklinna sõidutas, et oma hotell paari minutiga üles leida.

Õhtupimeduses ja lennust väsinuna ei hakanud me trügima kaugele, krabasime hotelli ees äri tegevalt vanamehelt joogi ja söögi ning tagasi toas me olimegi. Lihtne peatuspaik, ei mingit luksust.

Hommikul olime juba varakult arvestanud tõsiasjaga, et söök jääb meil hotellis vahele, raudteejaamas on selleks rohkem aega. Ja õigesti tegime, sest ühes võib kindel olla – nälga Itaalias ei jää. Vaieldamatuks lemmikuks osutus sest hommikust alates panini prosciutto ja mozzarellaga, kõrvale sõrmkübar kohvi ja ants. Imemaitsev isegi.

Meie reisi üllam eesmärk oli siiski kaasa lüüa uue projekti kick-off-il ning seetõttu me tiba rohkem kui tunniga Napolis olimegi. Kiirrong oli mugav ja vaikne. Kallim kui 2h sõitev variant kuid kellapeale minekul väga abiks.