Rahaplaneerija

Säästmine on 2011. aasta lõpus saanud Eestis kuumemaks teemaks kui mahetoit. Ma isiklikult poleks seda kunagi uskunud, sest “roheline” toitumine tundus saavat uueks rahvusspordialaks.

Oma panuse on sellesse haigusesse andnud ka kindlasti euro, mis siiani eksitab inimesi sente kassasse jätma ning väikseima sularahana tunnistama vaid 5-euroseid tähti. Mina isiklikult pole 10 kuu jooksul õnneks teenindajale üle 2 euro jootraha jätnud ja ei plaani seda ka teha.

Siin ei maksa otsida seoseid ahnusest või ihnusest. Tegemist on säästmisega, milleta kahjuks kuidagi hakkama ei saa.

Säästmine on muidugi suhteline. Ma ei pea säästmiseks oma suhteliselt uue telefoni väljavahetamist veel uuema ja kallima vastu. Samuti ei pea ma säästmiseks toredaid perekondlikke väljasõite siin ja sealpool piiri. Kuidas siis säästa?

Hansapank on sellele vastust vorpinud ning välja tulnud täitsa kasutatava rakendusega nimega Rahaplaneerija. Vahva tööriista abiga selgub lihtne tõde: võta kokku igakuised suuremad kulud ning püüa neid igakuiselt maksimaalselt vähendada. Hetke ajandil ostetud või mitte ostetud asjad / teenused säästmist ei mõjuta.

Lihtne näide: Oktoober 2010 kulus mul laias laastus kolmveerand sissetulekutest toidu, transpordi ja finantsteenuste peale. Lahtiseletatult: lõunad pubis / kohvikus, bensiin ning autoliising + kasko. Veel täpsemini ma kulutasin kolmveerand oma palgast selleks, et tööl käia. See on suur raha.

Oktoober 2011: töölkäimisega seotud kulud moodustavad minu väljaminekutest nõks üle kolmandiku ja juurde on tekkinud nähtus, mida ma enne ei näinudki – säästud ja investeeringud. Kuidas ma seda tegin?

Loobusin kallist ja janusest luksusmasinast (nimetagem asju õigete nimedega), lõpetasin päevapraed ja pakkumised (mikrolaineahi teeb abikaasa eelmise päeva toidu soojaks väga edukalt ja kohvi saab teha ka presskannuga) ning loobusin 1000 kroonisest kaskokindlustusest lubadusega kenasti liigelda.

Kulutan seega omast meelest mõistlikult ja varuga. Seda tingumustes, kus hinnad tõusevad maruse tempoga, palgad on külmutatud ning üleüldine sügisväsimus on inimesed turri ajanud.