selected
projects

365

December 30, 2011

365

Lubadustega on alati nii, et neid on kerge anda kuid väga keeruline meeles pidada ja isegi keerulisem täita. Lollakas täiskasvanute maailm, mis paraku igapäevaselt ongi üles ehitatud koormatäitele lubadustele.

Vana-aasta õhtul antud lubadused on tihtilugu aga veel suurejoonelisemad kui äripäevadel antud. Peale selle on erinevuseks see, et tol õhtul antakse lubadusi endale, mitte ei peteta sellega sõpru, tuttavaid ja perekonda. Enesepett.

Täpselt 366 päeva tagasi alustasin üht pisikest projekti. Tulenevalt sellest, et lakkamatust klahvideklõbistamisest, endale kinnitatud aja puudusest ja sajast muust tegurist tundsin ma üha kaugenevat pliiatsist ja paberist, alustasin ma päeviku pidamist. Paberil ja koos pliiatsiga.

Sadu sissekandeid hiljem aga on mul mustade kaante vahel terve minu aasta. Üleni minu aasta. Ilma töö-juttudeta, ilma teismelistele omaste emotsioonide kirjeldamiseta ja muu üleliigseta. Ma võin iga kell meelde tuletada, kuidas on aasta jooksul lapsed kasvanud, millist kooki tegi Kairit minu sünnipäevaks ning millal käisin autoga remondis.

Lisaks sellele, et ma tunnen näppudes jälle jõudu haarata pliiatsit, on mul alles meenutused, mis ei ole mõeldud kellelegi, kes jälgib mind Twitteris või mujal. See on tunne, mida ma kindlasti soovin uuesti aasta pärast kogeda.

Jahmatus

November 27, 2011

Väikeses külas ei ole just palju paikasid, mis sinust 28 aasta jooksul võiksid avastamata jääda. Üks selline siiski napilt küla piiridest väljaspool mõned päevad tagasi silma jäi.

Esmapilgul tundus mulle autoga töölt koju sõites põõsastest kellegi silmad vastu kumamas. Kodus rääkis Kairit aga tee äärde tekkinud hauakivist ning põlevast küünlast selle ees. Aga kellele? Mitte ühtegi õnnetust, mille puhul võiks selline objekt tee äärde tekkida, ei ole ju toimunud.

Täna kontrollides tabas mind jahmatus.

Mitte sellepärast, et kivile on märgitud sõnum “NSVL ARMEE SÕDURITELE”  ja 1941 – 1944. Või sellepärast, et keegi on vana mälestuskoha samblast ja okstest puhastanud ning küünalt seal põletab. Isegi mitte sellepärast, et minu külas keegi tõbras otsustab mälestada armeed, mis Eestist halastamatult üle käis.

Ma olen jahmunud, sest kivi on seal mälestamaks meest, kes hukkus koledas mootorratta õnnetuses. Mees oli kohalik, õnnetus ei olnud kuidagi seotud sõjaga ning selle paiga on tähistanud tema lähedased. Kuid nüüd on selle kivi üle kleepinud ja kruvinud keegi uue plaadiga, millel puudub igasugune seos terve mõistusega.

Panustan, et alandlikkus ning vaoshoitus kohaliku omavalitsuse tasandil hoiab seda sodi veel kaua selles pühas paigas.

Rahaplaneerija

November 7, 2011

Säästmine on 2011. aasta lõpus saanud Eestis kuumemaks teemaks kui mahetoit. Ma isiklikult poleks seda kunagi uskunud, sest “roheline” toitumine tundus saavat uueks rahvusspordialaks.

Oma panuse on sellesse haigusesse andnud ka kindlasti euro, mis siiani eksitab inimesi sente kassasse jätma ning väikseima sularahana tunnistama vaid 5-euroseid tähti. Mina isiklikult pole 10 kuu jooksul õnneks teenindajale üle 2 euro jootraha jätnud ja ei plaani seda ka teha.

Siin ei maksa otsida seoseid ahnusest või ihnusest. Tegemist on säästmisega, milleta kahjuks kuidagi hakkama ei saa.

Säästmine on muidugi suhteline. Ma ei pea säästmiseks oma suhteliselt uue telefoni väljavahetamist veel uuema ja kallima vastu. Samuti ei pea ma säästmiseks toredaid perekondlikke väljasõite siin ja sealpool piiri. Kuidas siis säästa?

Hansapank on sellele vastust vorpinud ning välja tulnud täitsa kasutatava rakendusega nimega Rahaplaneerija. Vahva tööriista abiga selgub lihtne tõde: võta kokku igakuised suuremad kulud ning püüa neid igakuiselt maksimaalselt vähendada. Hetke ajandil ostetud või mitte ostetud asjad / teenused säästmist ei mõjuta.

Lihtne näide: Oktoober 2010 kulus mul laias laastus kolmveerand sissetulekutest toidu, transpordi ja finantsteenuste peale. Lahtiseletatult: lõunad pubis / kohvikus, bensiin ning autoliising + kasko. Veel täpsemini ma kulutasin kolmveerand oma palgast selleks, et tööl käia. See on suur raha.

Oktoober 2011: töölkäimisega seotud kulud moodustavad minu väljaminekutest nõks üle kolmandiku ja juurde on tekkinud nähtus, mida ma enne ei näinudki – säästud ja investeeringud. Kuidas ma seda tegin?

Loobusin kallist ja janusest luksusmasinast (nimetagem asju õigete nimedega), lõpetasin päevapraed ja pakkumised (mikrolaineahi teeb abikaasa eelmise päeva toidu soojaks väga edukalt ja kohvi saab teha ka presskannuga) ning loobusin 1000 kroonisest kaskokindlustusest lubadusega kenasti liigelda.

Kulutan seega omast meelest mõistlikult ja varuga. Seda tingumustes, kus hinnad tõusevad maruse tempoga, palgad on külmutatud ning üleüldine sügisväsimus on inimesed turri ajanud.

wp attachment image alt

October 29, 2011

Just a small note:

For retrieving ALT text of WordPress posts you’ll need to use _wp_attachment_image_alt meta key. BUT you’ll need to add ALT text for image from Media editing view not directly from the post. Changing an ALT text inside of the post’s visual editor will not save it in the same way in the database.

It took nearly an hour to clear this issue to me and Pjotr.

Ahnus

October 25, 2011

Suure juhi raamat kodumaises Rahva Raamatu poes e-raamatu formaadis - 29.74 EUR

Suure juhi raamat välismaises Amazoni kaubamajas Kindle formaadis – 16.99 dollarit

Palun näidake mulle seda idiooti, kes raamatu ostmiseks esimest võimalust kasutab.

Teadlane ja kunst köögis

October 21, 2011

Kuni tänase päevani ei teadnud ma oma tutvusringkonnas kedagi, kes oleks oma enese fotodest näituse püsti pannud. Tänasest on Tallinna Ülikooli peamaja teisel korrusel võimalik vaadata Kairiti fotosid toitudest ja lugeda jutukesi nende valmimisest:

Kasvatusteaduste doktorant Kairit Tammets Informaatika Instituudi Haridustehnoloogia keskusest esitab näitusel köögis sündivat kunsti, kui metodoloogia, SPSS, loengumaterjalid, tähtajad, ajakirjad, retsensioonid, konverentsi ettekanded jms on üle pea kasvanud.

Kunst, mida see näitus fotode vahendusel edasi annab, leiab aset köögis, kus toidule saab läheneda loovalt ja loominguliselt. Foto on vaid meedium kunsti edastamiseks, vahendajaks abikaasa Priit.

On kirjeldamatult mõnus võtta ahjust soe õunakook; lõpuks ometi saada hakkama želatiini sulatamisega; näha, kuidas pärmitaigen oskab lõpuks kerkida; panna esimest korda marineeritud riisikad purki…

Köögikunst ei ole autori jaoks tüütu kohustus, vaid vaheldus ja lõõgastumine ning mõmisevad suud vaid kirsiks tordil.

Hurts

October 15, 2011

Päris omapärane temp on 2 päeva enne kontserti osta piletid kuulama bändi, kellest sa enne mitte midagi ei tea. Interneti abiga viisin end kiiresti kurssi, millised lood on peaesinejal popimad ning tundsin head meelt venna üle, kellel õnnestus tüdrukute lemmikuid soojendama saada.

Kindle, 1 aasta hiljem

October 10, 2011

Pea aasta tagasi, mõni päev siia-sinnapoole, tegin Amazon.uk-s kliki, mis minust õnneliku Kindle omaniku tegi. Siinkohal tagasivaade seadmele, mis õnneks minu riiulisse seisma ei ole jäänud.

Kindle seotamine ei ole üldsegi nii lihtne kui suvalise jama ostmine mõnest popimast raamatupoest. Paraku just see, veidi keeruline protsess, suunabki muidu hea inimese halvale teele.

Defineerin keerukuse: Kindle-t ei saanud ma tellida UK Amazonist nagu seda olen teinud raamatute, mänguasjade ja köögimasinatega. Mind suunati ostu sooritades kiiresti .com lõpuga poodi, kus peale andmete kinnitamist tegevus lõppes – tellimus sooritatud. Nädalapäevad hiljem oma tellimust “jälitades” leidsin märke, et minu seade on edukalt Eestisse jõudnud kuid ootab mind DHL-i kontoris Tallinna Lennujaama külje all. Kuid enne selle lunastamist allkirja vastu tuleb mul tasuda ka kohtustulikud maksud, mis pakile automaatselt lisandusid.

Tollimaks ning käibemaks tasutud, tõend näpuvahel, jalutasin DHL-i ning moodsa digitaalse paberi peale allkirja kirjutades toodi mulle tagantruumist ka oodatud pakikene. Kokku võttis asjaajamine umbes 2 tundi tööajast, mis oleks võinud tegelikult kõik olemata olla.

Kindle oli pakitud kenasti tagasihoidlikusse papist karpi, mis lisaks sisaldas ka USB-kaablit ja minimaalset kasutusjuhendit. Kasutusjuhend on muidugi dubleeritud kujul olemas ka seadmes endas.

Peale esimest äratust avastasin oma üllatuseks, et seade oli juba eelnevalt ära seotud minu Amazoni kasutajakontoga. Teoreetiliselt oleks see tähendanud seda, et kui ma oleks eelnevalt juba Amazonist mõne e-raamatu ostnud, oleks raamat mind ka Kindle peal ees oodanud. Kuidagi väga personaalne tundus see lähenemine tol hetkel.

Edasisi tundeid olen lühidalt kirjeldanud juba eelnevalt. Aasta jooksul olen siiski üht-teist veel teada saanud, mida Kindle ostmisel peaks kindlasti meeles pidama:

  • Kindle ei ole kuulikindel. Kindle südameks on siiski ka arvuti, mis aeg-ajalt endaga konflikti satub. Aasta jooksul olen pidanud Kindle kaks korda taaskäivitama, et talle uuesti eluvaim sisse saada. Raske on seda teha kui aku on märkamatult tühjaks saanud. Sellisel juhul tuleb seadme reageerimist oodata kuni veerand tundi.
  • Kindle kaabel ei ole traditsiooniline Mini-USB.
  • Amazon ei luba osta raamatuid näiteks Inglismaa poest kui sa ei asu füüsiliselt Inglismaa pinnal. Paraku on Eestis asuva aadressiga näiteks USA poest raamatuid sirvides valik palju kesisem ning sealse kontoga nähtavad tasuta raamatud ja rakendused on Eesti aadressile tasulised.
  • Amazoni saab petta valeandmete edastamisega kuid nad jälgivad sind sellegipoolest tähelepanelikult.
  • Kindle ei toeta ePub formaadis raamatuid, mida müüb näiteks Rahva Raamat. Mugavaim viis raamatuid Kindle jaoks söödavaks muuta on kasutada programmi Calibre. Plussiks 0-eurone hind, miinuseks kohutav kasutajaliides.
  • PDF-e lugeda on keeruline. 6-tolline ekraan on selleks liiga väike. Zoom funktsioon kahjuks seda olukorda ei leevenda.
  • Mitmeveerulisi PDF-e Kindle tarvis konvertida on liiga keeruline, et vaeva ette võtta.
  • Veebilehitseja kasutamine on palju-palju aeglasem kui arvutis harjutud. Navigeerimine käib linkide vahel nooleklahvidega, Flashi loomulikult ei toetata.
  • Kindle klahvid on suhteliselt ebamugavad, ekraan ei ole kõigil seadmetel puutetundlik.
  • Kindle raamatutel (enamikel) puuduvad reaalsed leheküljenumbrid. Selle asemel kuvatakse asukohta (näiteks 233 – 10023)

Aus tagasiside, ei liialda ja ei tee ilusamaks. Praegu tagantjärgi mõeldes ei oleks mitte ükski nendest puudustest mind ümber suutnud veenda. Kindle on raamatu lugemiseks väga mugav, ekraan on erk ja selge, lehtede vahetamine kiire ning aku peab vastu nädalaid ja nädalaid. Anne Franki päevikud ning Bushi mälestused on igatahes Kindle abiga läbitud + terve rood erialakirjandust.

Lisatud 8. november 2011:

Minu suureks üllatuseks on võimalik Kindle-t osta nüüd ka Krisostomuse e-poest ja täitsa mõistliku hinnaga. Like!

iPhone Tracker in terms of research projects

April 21, 2011

Quite a few iPhone users are feeling betrayed after discovering that their phones are storing data about their movements and places they’ve been visited. Number of blogs and sites [1][2] have already covered this issue in terms of privacy and I’m not going to repeat that.

But what I would like to point out is that if there’s already that sort of data available, why not use it for something useful? If some research group would pick up this opportunity and formulate it into some really cool research project it would be actually fun way to use this backdoor which is provided us by Apple.

For some reason I’m sure that Apple isn’t an only one who is storing data without telling to end users.

« Older Entries